Vaarika-hapupiimakook

Ükspäev rääkisime emaga küpsetamise-kookide teemal. Sellest kuidas kunagi (kui ma veel laps olin) hoopis lihtsamaid kooke sai tehtud-söödud-vaimustuses oldud ja meenutasime seda, kui vähemalt kord nädalas tegi ema hapupiimakooki ja kuidas me terve koogi kohe soojalt külma piimaga ära sõime. Ütlesin siis veel emale, et nüüd ma küll ei viitsiks hapupiimakooki tegema hakata. Ja ema vastas, et just võiksid! Ja läksid mõned päevad mööda, kui sattusin ühte blogisse kust leidsin vaarika-hapupiimakoogi retsepti. Kummaline juhus, kas pole? Või nagu öeldakse, juhuseid ei ole, iga asi juhtub kindla põhjusega.

Vaarika-hapupiimakook

150 gr jahu
1 tl küpsetuspulbrit
näpuotsatäis soola
120 ml hapupiima
u 50 grammi toasooja võid
150 grammi pluss 2 spl suhkrut
1 muna
vanilliekstrakti

vaarikaid, u pool liitrikest

Sega jahu sisse sool ja küpsetuspulber. Vahusta või suhkruga, lisa muna, jupikaupa jahusegu ja keefir. Vala 20 cm läbimõõduga küpsetuspaberiga vooderdatudt vormi, puista peale vaarikad, sipsuta otsa 2 spl suhkrut. küpseta 180 kraadil u pool tundi, kuniks pealt kuldpruun.

Mina tegin oma 40x30cm mõõdus ahjuplaadi jaoks kolmekordse koguse. Suhkrut panin siiski vaid 150g ja lisaks 3 spl mett. Tundus, et muidu saab suhkrut liiga palju. Kasutasin sügavkülmutuse vaarikaid.

Väga maitsev sai! Eriti soojalt ja koos külma piimaga! Mmmmm....

Magustoit kompotikirsside, pähklite ja kondenspiimaga

Tegelikult oli plaan biskviitpõhjaga torti teha. Aga biskviit läks totaalselt untsu...tõsine kingatald tuli välja. Ikka juhtub (munadest on kahju natuke). Eriti kui ahi on selline, kus temperatuuri saab keerata numbrivahemikus 1-4 ja pole õrna aimugi, kui kuum miski number on.

Nii sündiski magustoit.

Magustoit kompotikirsside, pähklite ja kondenspiimaga (neljale)

1pk tavalisi šokolaadiküpsiseid
200g toorjuustu
200ml rõõska koort
1 purk kondenspiima
komporikirsse (miks mitte külmutatud või hoopis värskeid kirsse)
sarapuupähkleid

Vahusta koor kõvaks vahuks, sega hulka toorjuust ja kolmveerand purki kondenspiima. Murenda küpsised magustoidubokaalidesse, nirista üle järele jäänud kondenspiimaga.Tõsta sinna peale kreemi, ja raputa peale hakitud pähkleid ning kividest puhastatud kompotikirsse. Sinna peale murenda veel üks kiht küpsiseid ja jällegi kreemi, pähkleid, kirsse. Ja kõige peale veel veidi kreemi. Ning kaunista.
Väga maitsev tuli!

Kiusatused on selleks, et neile järele anda ehk Šokolaadi-pähkli struudel

 Šokolaad ja pähklid mmmmm..... Ükskõik millal ma eelmises postituses mainitud Šokolaadiraamatut lappan, ikka ja alati jääb mulle sealt silma just see Šokolaadi-pähkli struudli pilt. Jaa, see on midagi sellist, millest kaalujälgijad kilomeetri kauguselt mööda lähevad ja modellid minestavad suurest šokist kui näevad kedagi seda söömas. Aga mina ei ole ei üks, ega teine ja magusat armastan ma meeletult. Eriti pähkleid ja šokolaadi, eriti neid koos. Nii ei jäänudki mul muud valikut, kui kiusatusele järele anda ja see struudel ära proovida. Tõesti, see on jumalik! Ja isegi mulle - kes ma juba kolmandat koogitükki mugides üsna imestunult vaatan neid, kes mõne koogi puhul kurdavad, et liiga magus ja et üle ühe tüki nad ei taha - piisab vaid ühest struudlitükist (kui sõin eile poolteist tükki, oli mul pärast natukene süda paha).

Toon siin jällegi ära originaalretsepti raamatust ja siis enda versiooni sellest. Sest ausalt öeldes oli raamatu variant natukene kummaline...

Šokolaadi-pähkli struudel (raamatuversioon)

150g võid
200g erinevaid pähkleid
120g tumedat šokolaadi
120g piimašokolaadi
120g valget šokolaadi
200g filotainast
3 spl heledat suhkrusiirupit
50g tuhksuhkrut

Kuumuta ahi 190 C kraadini. Haki pähklid ja tõsta paar lusikatäit pähkleid kõrvale (struudli peale raputamiseks). Haki ka šokolaad ning sega pähklite hulka. Sulata või. Rulli tainas lahti, määri sulatatud võiga ning sinna peale määri omakorda suhkrusiirup ja tõsta peale šokolaadi-pähkli segu. Keera pikemast servast rulli ja aseta ahjuplaadile nii, et lahtine serv jääks alla. Määri pealt veel suhkrusiirupiga, raputa peale pähklid ja pista ahju. Küpseta 20-25 minutit. Kui pähklid kipuvad liiga tumedaks minema, kata pealt fooliumiga. Lase veidi jahtuda, raputa peale tuhksuhkur ja serveeri.

Minu versioon:
Kasutasin lehttainast (ostsin poest). Esiteks seepärast, et filotainas on nii paganama kallis ja teiseks ma olen nii palju kuulnud/lugenud, kuidas filotaignaga on igavene jant alati. Kuna ma pole senimaani veel filotainast kordagi kasutanud, siis ei tahtnud ma seekord ka riskida, et see hõrgutis untsu võiks minna. Ja 200g lehttainast sellise koguse täidise kohta on ilmselgelt liiga vähe! Mul kulus terve 500g taignatükk ära.

150g võid tundus mulle kohe kaugelt liiga palju! Sulatasin algatuseks 50g võid ja sellest piisas täiesti.Siirupit ma ei kasutanud üldse, sest mulle tundus, et see ei anna eriti midagi juurde. Selle asemel raputasin natukene fariinsuhkrut taignale (pärast seda, kui olin selle võiga määrinud). Pähklitest kasutasin india ja kreeka pähkleid ning lisaks ka mandleid.

Ehk lühidalt
Šokolaadi-pähkli struudel (minu versioon)
50g võid
100g tumedat šokolaadi
100g piimašokolaadi
100g valget šokolaadi
200g erinevaid pähkleid, mandleid
500g lehttainast
natuke fariinsuhkrut

Valmistamisviis sama: kuumuta ahi 190 C kraadini. Haki pähklid ja tõsta veidi kõrvale. Haki šokolaad ja sega pähklitega. Sulata või. Rulli tainas lahti, määri sulavõiga, raputa peale veidi fariinsuhkrut. Tõsta täidis taignale, keera pikemast küljest rulli ja küpseta 20-25 min. Lase jahtuda ja naudi seda õndsust!

Šokolaadi-vanillikreem

Suve esimeses pooles käisin imemõnusal puhkusereisil tillukeses Saksa linnas Friedrichsafenis. Jumalik linn! Väike linn suure järve ääres, selline kodune; linn, kus igale poole jõuab jala minna, pikk promenaad mööda järvekallast, rohkelt kohvikuid, shopahoolikute paradiis (no tõesti, kohati hakkas mulle tunduma, et poode on seal rohkem kui rahvast), palju purskkaevusid... See on linn, kus tundsin, et seal tahaksin elada. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Tahtsin rääkida hoopis sellest, et tõin sealt endale kaasa ühe armsa väikese Šokolaadiraamatu. Raamatu, kus on 100 erinevat retsepti kõikvõimalikest hõrgutisest, mis sisaldavad šokolaadi.  Magustoidud, koogid, tordid, trühvlid, küpsised, isegi jäätised... Plaanin neist enamuse ka järgi proovida.

Saksa keelt ma tegelikult ei oska. Või noh, kunagi sai õpitud ja mul oli väga hea õpetaja ja toona ma täitsa tundsin, et lihtsamad asjad saan räägitud ja aru sain natuke rohkem kui lihtsamad asjad. Kuid sellest on nüüd möödas üle kümne aasta ja vahepeal pole kordagi seda keelt vaja läinud ja loomulikult olen enamuse ära unustanud. Kuid õnnistuseks on meil internet ja internetis on Google Translate´or!

Kuigi ma igasugustesse kreemidesse suhtun skeptiliselt, eriti kui need sisaldavad enamuses vahukoort, siis sellegipoolest valisin esimeseks asjaks mida sealt proovida šokolaadi-vanillikreemi. Ja ma ei pidanud pettuma - see on tõesti imemaitsev. Rammus-magusat šokolaadikreemi kihti tasakaalustab mõnusalt mahedam vanillikreemi osa ja kaunistuseks peale raputatud hakitud šokolaad krõmpsub jumalikult hamba all.

Šokolaadi-vanillikreem (neljale)

450g rõõska koort
75g suhkrut
1 vaniljekaun
200g hapukoort
2tl želatiini
50g tumedat šokolaadi

Kalla rõõsk koor ja suhkur potti, lõika vanillikaun pooleks ja pane samuti potti. Kuumuta keemiseni, siis vähenda kuumust ja keeda tasasel tulel 2-3 minutit. Eemalda vanillikaun. Sega hulka hapukoor. Valmista želatiin ette vastavalt juhistele ja lisa siis samuti segule. Sega hoolikalt ja jaga kreem kahte ossa.

Haki väike osa šokolaadist kaunistuseks ja sulata ülejäänud vesivannis. Lisa sulanud šokolaad ühele osale vanillikreemist ja sega. Jaota šokolaadine kreem võrdselt nelja väiksema bokaali vahel ja aseta need siis 10-15 min külmikusse hanguma. Seejärel kalla bokaalidesse vaniljekreem ja tõsta jällegi külmikusse. Veidi aja pärast või vahetult enne serveerimist kaunista riivitud šokolaadiga.

Retsepti tõin siinkohal ära täpselt sellisena, nagu see raamatus kirjas oli. Teisiti tegin ma ise niipalju, et 450g rõõsa koore asemel kasutasin 400 ml (nii nagu mugavalt poes müüakse). Ega ma täpselt ei tea, kui suur kogusevahe see 450g või 400 ml on (või kas üldse on). Ja teine asi, mul ei olnud kodus ja poest ka ei leindun vanillikauna. Siis kasutasin hoopis vanillisuhkrut ja tavalist suhkrut ei kasutanud üldse. Vanillisuhtkrut lisasin ka oluliselt vähem....vast nii 40-50g, see tundus mulle täiesti piisav olevat - mitte liiga magus ja vanillimaitse oli mõnusalt tunda.